Sanitaar- ja pidevalt märgade ruumide vuukide moodustamine ja tihendamine

HERMEETIKUTE VALIK

Hermeetikud valitakse lähtuvalt mehaanilisest, keemilisest ja kasutusest tulenevast mõjust. Looduslikest või betoonpindadest katetele kasutatakse spetsiaalselt looduskivile kohandatud hermeetikuid. Tuleb hinnata hermeetiku tehnilisel andmelehel toodud omadusi. Soovitame – OTTOSEAL S100, OTTOSEAL S105 (väga hea hinna ja kvaliteedi suhe!!!) ja OTTOSEAL S110.

VUUKIDE MÕÕTMED

Universaalne standardvuugi valem: hermeetiku paksus peab olema kaks korda väiksem kui vuugi laius.

Hermeetiku paksust aitavad õigesti kujundada vuuginöörid. Tavaliselt kasutatakse PE-vahtnööre.

KOLMNURKSED VUUGID

Kolmnurksete vuukide laius b peab olema min 5 mm. Vuugi laiuse b määramisel tuleb kindlasti arvestada, et hermeetiku kogudeformatsioon (surve-, tõmbe- ja nihkejõudude summa) ei ületaks vuugi hermeetiku lubatud kogudeformatsiooni max 25%.

Liikumiste hulk, nt valu murenemine (tavaliselt uusehitistel), suureneb oluliselt (üksikjuhtudel kuni 100%). Selle tagajärjel tekivad hermeetikule ülekoormused, mis põhjustavad pragusid või nakkehäireid, mida selliste vuugilaiuste juures ei ole võimalik mõjutada.

Siseseinte katted: ühendused lagedega, ühendused põrandatega eraldus- ja isolatsioonikihi peal, kasutades ühes tükis katteid, mitmekihilise aluse kohal, betoonaluse puudumisel, sisepõrandad. 5 – 10 mm

Betoonil: ühendused seinte, tugede, sammaste, kinnitatavate ja põrandasse süvendatavate detailide vahel. 5 – 10 mm

Eralduskihil: elementide (segmentide) eraldamine, kui elemendi pikkus on sõltuvalt valu paksusest 8 – 12 m. Ühendused seinte, tugede, sammaste, kinnitatavate ja põrandasse süvendatavate detailide vahel, ukseavad (läved), kui aluse kõrgused valu paksuse muutudes oluliselt varieeruvad. 5 – 10 mm

Elemendid (segmendid) peavad olema piisavalt stabiilsed.

Isolatsioonikihil: elementide (segmentide) eraldamine, väljade külgpikkus 8 m, ühendused seinte, tugede, sammaste, kinnitatavate ja põrandasse süvendatavate detailide vahel, ukseavad (läved), kui aluse kõrgused valu paksuse muutudes oluliselt varieeruvad. 8 – 10 mm

Elemendid (segmendid) peavad olema piisavalt stabiilsed. Ei tohi ületada 40 m2 suurust.

Vuugi laiuse arvutamine

Oodatavat liikumist saab arvutada kolme teguri põhjal:

• Ehitusploki lineaarne paisumistegur
• Temperatuuride erinevus kraadides (T)
• Ehitusploki pikkus mm (L)

Näide: graniidist ehitusploki (= 8 x 10-6) pikkus on 2 m (2000 mm), temperatuuride erinevus 70 C (-20 C kuni +50 C).

Pikkuse muutus 8 x 10-6 1 / C x 70 C x 2000 mm = 1,1 mm

Sanitaar- ja märgade ruumide vuukide tihendamiseks kasutatakse hermeetikuid, mille lubatud kogudeformatsioon on 20% – 25%.

Valem: Pikkuse muutus mm x 100 / hermeetiku lubatud kogudeformatsioon

Vuugi laius väljapressitavatele (elastsetele) hermeetikutele:

Vuugi laius, kui pikkuse muutus on 1,1 mm, min – 5 mm (lubatud kogudeformatsioon 25%), 10 mm (lubatud kogudeformatsioon 12,5%).

Järeldus: Et mitte üle koormata hermeetikut, mille lubatud kogudeformatsioon on 25%, peab kahe 2 m pikkuse graniitplaadi vahelise vuugi laius 70 C temperatuurierinevuse korral olema min 5 mm.

Kui hermeetiku lubatud kogudeformatsioon on palju väiksem, peab vuuk olema oluliselt laiem.

Suurte koormuste korral – nt põrandaküte – peab serva- ja põrandavuukide laius b olema vastavalt suurem. Need peab määrama projekteerija.

PÕRANDAVUUKIDE MOODUSTAMINE

Kogu alljärgnev teave põhineb tingimusel, et ettevalmistavad (esmased) tööd, nt aluspõhja valu või katte paigaldamine, tehakse kõigi vajalike tasandusseadmetega. Põrandakatet koormust jaotavale alusele (valule) võib paigaldada alles siis, kui alus on (vastavalt tootja andmetele) piisavalt kivistunud.

Jääkniiskus tuleb määrata spetsiaalse (CM) seadmega.

Suur niiskusesisaldus põhjustab koormust jaotava kihi deformatsioone ning seeläbi suuremat vuukide liikumist ja hermeetiku pragunemist.

Projekteerija peab vuugiplaani koostamisel juhinduma standardi DIN 18560 osade 2 ja 4 jaotistest vuugitüüpide ja teostuse kohta. Vuugiplaan tuleb esitada töövõtjale tööde kirjelduse osana.

Välja piiravad vuugid (katete pikisuunalised paisumisvuugid):

Välja piiravad vuugid jagavad katte eraldi segmentideks. Segmentide suurus määratakse standardi DIN 18560 „Valud ehituses” alusel.

Servavuugid (põrand / sein):

Servavuugid piiravad põranda ja seinte või põrandasse paigaldatavate ehituselementide servi. Need tehakse segmenti piiravate vuukidena.

Kogemusest on teada, ka sein / põrand ala on väga liikuv, mida on osaliselt võimatu kontrollida, nt ehitise vajumise või tsemendiga kinnitatud ehituselementide kahanemise tagajärjel. Seetõttu on soovitatav teha servavuugid ristkülikukujulised.

Plaatide ja kahhelkivide paigaldamisel õhukesele alusele koos fikseeriva isolatsiooniga saadakse konstruktsiooniliselt kitsad vuugid. Need võivad olla kolmnurksed.

Kuid sel juhul tuleb erilist tähelepanu pöörata konstruktsioonilisele teostusele, nagu nt: valu kvaliteedile, hermeetiku piisavale nakkepinnale ning ka suurele lubatud kogudeformatsioonile 25%.

Servavuuke mõjutavad paratamatult valu füüsikalised deformatsioonid. Seetõttu võivad vuugid praguneda, kuna ületatakse lubatud kogudeformatsiooni piirid.

SEINAVUUKIDE MOODUSTAMINE

Ühendusvuugid tehakse seinakatte ja vahekihi ning sisseehitatud detailide vahele. Reeglina on need katte paksused, kuid vajadusel tehakse need isegi kuni kinnitusaluseni. Sõltuvalt kinnitusviisist võib olla vajalik ka sobiv täitematerjal.

Ühendusvuugid seinanurkades (nurgavuugid)

Vertikaalsetes sisenurkades on vaja elastselt tihendatud ühendusvuuke. Reeglina on vuukide liikumine väike, seetõttu piisab kolmnurksetest vuukidest. Kui on oodata suuremat liikumist, tehakse ristkülikukujulised vuugid.

Ühendusvuugid sein / lagi

Seinakatte ja lae vahelised ühendusvuugid tehakse, kui on oodata pingeid ja/või koormusi.

SANITAARRUUMIDE VUUGID

Ühendusvuugid

Sanitaarseadmete, nt valamute, bideede, tualettpottide, pissuaaride jne ühendusvuuke mõjutab tavaliselt väiksem liikumine. Tavaliselt piisab kolmnurksest tihendamisest.

Deformatsioonivuugid vannide juures koos tihendi ja väljapressitavate hermeetikutega

Vannid ja dušialused peavad olema nii tugevalt kinnitatud, et hermeetiku ühendusvuugis ei ületaks seadmete tavapärasel kasutamisel lubatud kogudeformatsioonid määratud piire. Vuukide pragunemise vältimiseks on soovitatav paigaldada vannide alla liikuvad hoidikud. Enne vuukide tegemist tuleb läbi viia koormustest. Praktiliselt on kasulik enne vuukide tihendamist vann täita (koormata).

Ühendusvuugid peavad olema tehtud nii, et seinalt voolav vesi satuks vanni.

Akrüülvannide puhul on nende suuremate deformatsioonide tõttu soovitatav suurem nakkepind, kuid optilistel põhjustel seda ei kasutata, seetõttu käsitletakse neid vuuke kui „hooldatavaid vuuke”.

Liikuvad vannivuugid koos painduva servalindiga (vanniserva tihenduslint) kombineeritakse silikoonhermeetikuga.

Painduv servalint (vanniserva tihenduslint) pehmendab liikumist pindade kokkupuute korral ja on soovitatav vanni kinnitamiseks seina külge.

Ühendusvuugid ehituselementide juures

Sellised vuugid tehakse seinakatete ja ehituselementide, nt uste, akende, torude vahele. Reeglina on need katte paksused, kuid vajadusel tehakse need isegi kuni kinnitusaluseni.

Koostatud Saksamaa IVD juhiste järgi